põrutus
Põrutus on tugev löök või raputus, mis tekitab vapustust või kõikumist. Meditsiinis tähistab põrutus peaajupõrutust ehk kerget ajukahjustust pea löögist või kukkumisest.
1. Põrutus on tugev füüsiline löök, raputus või põrkumine, mis tekitab vapustust, kõikumist või lööklaineid. Seda kasutatakse kirjeldamaks nii füüsilisi kui ka ülekantud mõttes vapustavaid sündmusi. 2. Meditsiinis on põrutus lühend peaajupõrutusest ehk kommotsioost, mis on kergeim traumaatiline ajukahjustus. See tekib pea löögist, kukkumisest või ägedast raputusest, põhjustades ajukoe ajutist talitlushäiret. Sümptomiteks on peavalu, pearinglus, iiveldus, segasus, valgustundlikkus ning võib esineda lühiajalist teadvusekaotust. 3. Spordikeeles, eriti jalgpallis ja korvpallis, viitab põrutus füüsiliselt intensiivsele ja kontaktsele mängustiilile, kus mängijad lähevad jõuliselt vastastega duelli. 4. Ülekandeliselt kasutatakse sõna põrutus millegi vapustava või šokeeriva sündmuse või uudise kohta, mis tekitab tugevat emotsionaalset mõju.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «põrutama», mis on seotud helilise põrinamise ja raputamisega. Sõna põhitüvi on onomatopoeetiline, jäljendades löögist või raputusest tekkivat heli.
Kasutusnäited
Jalgpallur sai mängus tugeva põrutuse ja pidi arstliku kontrolli saama.
Auto kokkupõrkel tekkis tugev põrutus, mis purustas kõik aknad.
Arst soovitas pärast põrutust vähemalt nädal aega vältida ekraaniaega ja puhata.
Torm tekitas nii tugeva põrutuse, et kogu maja värises.
Võistkond mängib tänavust hooaega täie põrutusega ja ei anna vastastele hinge tõmmata.