verejooks
Verejooks on vere väljumine veresoonte süsteemist kas organismi sisse (sisemine verejooks) või kehast välja (välimine verejooks). Verejooks võib olla põhjustatud vigastusest, haigusest või muust terviseprobleemist ning vajab olenevalt raskusastmest kiiret meditsiinilist abi.
Verejooks ehk hemorraagiat on seisund, kus veri väljub veresoonte süsteemist. Verejookse jaotatakse kahte põhitüüpi: välimine verejooks, kus veri väljub kehast läbi naha vigastuse, ning sisemine verejooks, kus veri koguneb keha sisemistesse kudedesse või õõnsustesse. Verejooksu võib põhjustada traumaatiline vigastus, kirurgiline sekkumine, haigusprotsess (nt maohaavand, kasvaja) või vere hüübimishäire. Verejooksu raskusaste sõltub kaotatud vere hulgast ja kiirusest. Väike verejooks võib olla ohutu ja peatuda iseenesest, kuid suur ja kiire verejooks võib põhjustada eluohtliku šokiseisundi ning vajab viivitamatut meditsiinilist abi. Veresoonte tüübist lähtuvalt eristatakse arteriaalsest (erkpunane purskuv veri), venoosset (tumepunane voolavalt) ja kapillaarset verejooksu (nõrisev veri). Verejooksu esmase abina kasutatakse surveesidet, vigastatud kehaosa kõrgele tõstmist ning vajadusel turnikee rakendamist. Rasketel juhtudel võib olla vajalik vereülekanne ja kirurgiline sekkumine verejooksu allika leidmiseks ja sulgemiseks.
Etümoloogia
Liitsõna: veri + jooks (voolamine, liikumine). Eesti keeles kujunenud meditsiiniline termin.
Kasutusnäited
Õnnetuses sai mees raske verejooksuga peavigastuse.
Hambaarst sai pärast hammast tõmbamist verejooksu kiiresti peatatud.
Sisemine verejooks võib olla ohtlikum kui välimine, sest seda ei pruugi kohe märgata.