veri
Veri on punane vedelik, mis voolab inimese ja loomade veresoonte ning südame kaudu, toites rakke hapniku ja toitainetega ning viies ära jääkaineid.
Veri on elutähtis kehakude, mis koosneb vedelast osast (plasma) ja rakulistest komponentidest (punased verelibled, valged verelibled ja trombotsüüdid). Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, mis annab verele punase värvi ja transportivab hapnikku kopsudest kudedesse. Valged verelibled kaitsevad organismi nakkuste eest ning trombotsüüdid aitavad verd hüübida vigastuste korral. Täiskasvanud inimesel on kehas keskmiselt 4-6 liitrit verd, mis moodustab umbes 7-8% kehakaalust. Veri täidab mitmeid olulisi funktsioone: transpordib hapnikku ja toitaineid, eemaldab süsinikdioksiidi ja jääkaineid, reguleerib keha temperatuuri, hoiab ära infektsioonid ning säilitab vedeliku tasakaalu. Meditsiinis kasutatakse vereanalüüse haiguste diagnoosimiseks ning verekeskustes kogutakse doonorite verd elupäästvateks ülekannete jaoks. Kujundlikult väljendab veri sageli sugulust («veri pole vesi»), temperamenti või kannatust.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, eesti keeles algupärane. Sugulassõnad soome keel veri, vadja veri, liivi vīer.
Kasutusnäited
Arst võttis patsiendilt vere analüüsiks, et kontrollida tervisenäitajaid.
Haavast hakkas verd jooksma ja mees sidus sõrme kiiresti kinni.
Doonorid annetavad regulaarselt verd, et aidata õnnetuses kannatanuid.
Vanasõna ütleb, et veri pole vesi, rõhutades peresideme tugevust.