verivorst
Verivorst on traditsiooniline eesti toidukultuuris oluline vorstiliik, mis valmistatakse sea verest, tangudest, kruupidest või kaerahelvestest ning maitseainetecт. Verivorst on eriti populaarne jõuluajal ja peetakse eesti rahvustoidu üheks sümboliks.
Verivorst on eesti köögis laialt tuntud ja armastatud toode, mis koosneb sea verest, tangudest (rasvkude), kruupidest või kaerahelvestest ning maitseainetecт nagu soola, pipra ja majoraani. Segu täidetakse soolikestesse ja küpsetatakse või keedetakse. Valmis verivorsti võib praadida või küpsetada ahjus, kuni soolikkest on krõbe. Verivorsti serveeritakse tavaliselt hapukoore ja jõhvikamorsiga, sageli koos kapsaste ja kartulitega. Kuigi verivorsti süüakse üle aasta, on see eelkõige jõuluaja toit ja kuulub kindlalt traditsioonilistele jõululaudadele. Paljud pered valmistavad verivorsti ise, kuid seda müüakse ka valmistoodanguna poodides, eriti eelseisvatel jõuludel. Verivorsti tootmise ja valmistamise traditsioon on Eestis säilinud põlvest põlve ning seda peetakse oluliseks rahvusliku identiteedi ja toidupärandi osaks. Sarnaseid veretoite tuntakse ka teistes põhjamaades ja Kesk-Euroopas (näiteks must veripuding, blutwurst), kuid Eesti verivorst on oma maitse ja valmistusviisi poolest ainulaadne.
Etümoloogia
Liitsõna: veri + vorst. Viitab selle toidu peamisele koostisosale (sea veri) ja vormile (vorst ehk soolikestesse täidetud toit).
Kasutusnäited
Jõululaual ei tohi puududa verivorst hapukoore ja jõhvikamorsiga.
Vanaema küpsetab verivorsti alati ahjus, kuni see on pealt kuldpruun ja krõbe.
Tänavu proovisime esimest korda ise verivorsti teha ja tulemus oli üllatavalt hea.