vildakas
Vildakas on viltu, kõõrdi või kaldu asetatud või hoidev ese, kujund, kiri või muu element. Samuti mingi väikese pahaloomulise olendi või inimese iseloomustus rahvakeeles.
1. Vildakas tähistab peamiselt viltu, kõõrdi või kaldu asetsevat eset, kujundit või elementi. Seda kasutatakse näiteks kirja, pildi, ehitise või muu sellise kohta, mis pole täpselt sirge või rõhtne, vaid kaldub ühele poole. Näiteks võib öelda, et müts on vildakalt peas või pilt seinal on vildakalt. Sõna kannab sageli kerget negatiivset varjundit – vildakas on midagi, mis pole korralikult või täpselt paigutatud. 2. Rahvakeeles võib vildakas tähistada ka väikest pahaloomulist, kelmikast või kavalusele kalduvat olendikest, näiteks muinasjuttudes või lasteraamatutes. Sarnaselt võib seda kasutada inimese kohta, kes on kavalik, nurgelise iseloomuga või väikest kasvu. 3. Sõna on tuletis põhisõnast «vild» (kõõrdi, viltu) ja järelliide «-kas» abil, mis moodustab omadust või seisundit väljendavaid nimisõnu. Seda kasutatakse peamiselt argises kõnekeeles ja rahvakeeles.
Etümoloogia
Tuletis põhisõnast «vild» (viltu, kõõrdi) koos järelliitega «-kas», mis moodustab omadust või olekut väljendavaid sõnu.
Kasutusnäited
Laps pani müts vildakalt pähe ja läks välja.
Pilt seinal ripub vildakalt, tuleks see sirgu ajada.
Joonistus on vildakas, proovi järgmine kord joonlauaga.