ajav
Ajav on omadussõna, mis väljendab, et miski ajab kedagi (põhjustab tülgastust, ärritust või ebamugavust) või on tüütu, vastik, tüütav.
Ajav on eesti keeles omadussõna, mis kirjeldab midagi või kedagi, kes tekitab ärritust, tülgastust või ebamugavustunnet. Sõna on tegusõna «ajama» oleviku kesksõna vorm (tegusõna ajama + liide -v). Ajav on üks tegusõna ajama tuletistest, mis väljendab aktiivset mõju või toimet. Sõna kasutatakse sageli argikõnes, et väljendada tülpimust, ärritust või vastumeelsust millegi või kellegi suhtes. Näiteks võib rääkida ajavatest inimestest, ajavatest olukordadest või ajavatest harjumustest. Sõna kandub ka üle füüsiliselt liikuvate asjade peale, näiteks «ajav udu» või «ajav pilv», kus tähistab liikumist või triivimist. Kõige levinumas kasutuses väljendab sõna siiski negatiivset emotsionaalset reaktsiooni.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «ajama» koos kesksõna liitega -v, mis moodustab oleviku kesksõna.
Kasutusnäited
See ajav müra õuest ei lase mul magada.
Tal on selline ajav harjumus pidevalt kellelegi vahele rääkida.
Ajav olukord, kui pidin terve päeva bussijaamas ootama.