aktsent
Aktsent on rõhk või kõlavärv, mis eristatakse mingis sõnas või kõnes teistest osadest. See võib olla häälduslik, dünaamiline või intonatsiooniline tunnetus, mis annab sõnale või fraasile erilist tähtsust.
Aktsent on keeleteaduses ja fonetiikas termin, mis tähistab rõhupaigutust sõna või silbi hääldamisel. Rõhk võib esineda dünaamilise intensiivsusena (sõna teatud silp hääldatakse tugevamalt), helikõrgusena (muutus tooni kõrguses) või kestvusena (silp on pikem). Aktsendil on foneetiline ja fonoloogiline funktsioon: see eristab sõnu teineteisest ja viitab lausetulemuse või emotsionaalse väljenduse erialaile. Samuti viitab aktsent geograafilisele või etnilisele päritolule kõnes - näiteks võib inimesel olla Harjumaa või Võru aktsent. Ortoeepia on teadus aktsendireeglitest ja õigesta hääldamisest. Muusikas nimetatakse aktsendiks märkust, mis näitab, millised noodid või osi tuleks esile tuua.
Etümoloogia
Tuleneb ladina keelest 'accentus' (laul, rõhk), mis koosneb 'ad-' (juurde) ja 'cantus' (laul) osadest.
Kasutusnäited
Sõnas 'kaup' on aktsent esimesele silbile.
Tema kõnes kuulub selge Lõuna-Eesti aktsent.
Muusikas märkis helilooja vioolile aktsendi teisele löögile.