amortisatsioon

nimisõna tehniline majandus

Amortisatsioon on raamatupidamises põhivara väärtuse järkjärguline vähendamine kuluna arvestamine selle kasutusea jooksul. Näiteks masina maksumuse jagamine mitme aasta kuludeks vastavalt selle tegelikule kulumisele.

Amortisatsioon on raamatupidamise ja maksuarvestuse mõiste, mis tähistab põhivara (nagu hooned, masinad, sõidukid, arvutid) väärtuse järkjärgulist kandmist kuludesse kasutusea jooksul. Selle eesmärk on kajastada vara tegelikku kulumist, vananemist ja väärtuse vähenemist aja jooksul. Näiteks kui ettevõte ostab 10 000 euro eest masina, mis teenib teda 10 aastat, ei kanta kogu summat kuluna ostmise aastal, vaid jagatakse see 10 aasta peale, näiteks 1000 eurot aastas. Amortisatsiooni arvutamiseks on erinevaid meetodeid: lineaarne meetod (võrdne summa igal aastal), kiirendatud meetod (suurem kulu esimestel aastatel) ja tootmismahu meetod (seotud tegeliku kasutusega). Eesti raamatupidamises reguleerib amortisatsiooni arvestamist raamatupidamise seadus ja maksustamises tulumaksuseadus. Amortisatsioon on oluline nii ettevõtte tegeliku majandusliku seisundi kajastamiseks kui ka maksukohustuse arvutamiseks, kuna amortisatsioonikulu vähendab maksustatavat tulu. Tavatähenduses kasutatakse sõna «amortiseerima» ka laiemalt millegi kulumise, väärtuse vähenemise või tasumise kohta, näiteks «auto amortiseerus viie aastaga» või «investeering amortiseerub kolme aastaga».

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast amortisatio (kustutamine, tasaarvestus), mis tuleneb sõnast mors (surm) ja eesliitega ad-. Algselt tähistas võla kustutamist või järkjärgulist tasumist.

Kasutusnäited

Ettevõte arvutas kontorihoone lineaarset amortisatsiooni 40 aasta jooksul.
Uute arvutite amortisatsioon kantakse kuludesse kolme aasta jooksul.
Raamatupidaja selgitas, kuidas amortisatsiooni arvestamine mõjutab kasumiaruannet.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt