vokaalne
Vokaalne tähendab häälega, lauluhääle või vokaalidega seotud. Kasutatakse peamiselt muusikas hääle kohta ning keeleteaduses täishäälikute kohta.
Vokaalne on omadussõna, millel on kaks peamist tähendust. 1. Muusikas tähendab vokaalne häälega seotud, lauluhääle või laulmisega seotud. Näiteks vokaalne esitus on esitus, kus kasutatakse lauluhäält, erinevalt instrumentaalsest esitusest. Vokaalne muusika on muusika, mida esitatakse inimhäälega, olgu see siis sooloesitus, koor või ansambel. 2. Keeleteaduses viitab vokaalne vokaalidele ehk täishäälikutele (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü). Vokaalne häälik on häälik, mille moodustamisel õhk voolab suuõõnest vabalt välja ilma olulise takistuseta, erinevalt konsonantidest. Sõna kasutatakse sageli muusikakraadikas ja treeningutes, näiteks «vokaalne tehnika» või «vokaalne koolitus» tähendavad lauluhääle arendamist ja õiget hääletehnikat. Samuti kasutatakse terminit helilooja teoste kirjeldamisel, eristamaks häälepartiile instrumentaalsetest.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast 'vocalis' (hääl, kõla), mis tuleneb omakorda sõnast 'vox' (hääl).
Kasutusnäited
Kontserdil esitati nii vokaalset kui ka instrumentaalset muusikat.
Laulja vokaalne tehnika on aastate jooksul märkimisväärselt arenenud.
Eesti keeles on üheksa vokaalset häälikut ehk täishäälikut.