kohusetunne
Kohusetunne on sisemise kohustuse või vastutuse tunnetamine, mis ajendab inimest tegema seda, mida ta peab õigeks või vajalikuks, sõltumata isiklikest soovidest.
Kohusetunne on moraalne ja psühholoogiline seisund, kus inimene tunneb sisemist kohustust või vastutust teatud tegude tegemiseks või kohustuste täitmiseks. See on üks olulisemaid eetilisi ja sotsiaalseid mõisteid, mis kujundab inimeste käitumist ühiskonnas. Tugev kohusetunne tähendab, et inimene täidab oma kohustusi usaldusväärselt ja järjekindlalt, isegi kui see nõuab isiklikke ohvreid või ei too vahetu rahuldust. Kohusetunne võib tuleneda erinevatest allikatest: kasvatusest, ühiskondlikest normidest, ametikohast, perekondlikest sidemetest või isiklikest väärtustest. Eesti kultuuris on kohusetunnet peetud oluliseks iseloomuomaduseks, mis seostub töökuse, vastutustundlikkuse ja aususe väärtustega. Kohusetunne võib olla nii positiivne motivaator, mis aitab saavutada eesmärke ja hoida lubadusi, kui ka liigne koormus, kui see muutub liiga rangeks või takistab inimese heaolu.
Etümoloogia
Liitsõna: kohus (kohustus) + tunne (emotsionaalne seisund)
Kasutusnäited
Tugev kohusetunne sundis teda tööle minema ka siis, kui ta end halvasti tundis.
Lapsevanematel on kohusetunne oma laste eest hoolitseda ja neile parimat pakkuda.
Ta täidab kõik ülesanded täpse kohusetundega, millele saab alati loota.