edevus
Edevus on omadus, kus inimene näitab end meelega võimalikult heas valguses, tõmbab endale tähelepanu ja uhkustab oma välimuse, saavutuste või varandusega, sageli ülespuhutult või maitsevabalt.
Edevus on inimese käitumine või iseloomuomadus, kus ta püüab teiste tähelepanu ja imetlust, rõhutades oma välimust, rikkust, oskusi või saavutusi. Edev inimene soovib meeldida ja muljet avaldada, sageli liialdades või näidates end paremas valguses kui ta tegelikult on. Edevus väljendub uhkes käitumises, väljanägemise ja riietuse rõhutamises, kiitlemises oma edusammudega või materiaalsete hüvedega. Traditsiooniliselt on edevust peetud iseloomuvigaks või patuseks omaduseks, kuna see sisaldab ülemäärase enesearmastuse ja kujutluse oma tähtsusest teiste ees. Edevus võib olla suunatud vastassoole, sotsiaalsele staatusele või lihtsalt üldisele tunnustusele. Eesti kultuuris, mis väärtustab tagasihoidlikkust, on edevust sageli peetud ebasümpaatseks omaduseks. Mõõdukas eneseväärtustamine ja uhkus oma saavutuste üle ei ole siiski edevus, vaid muutub selleks alles liialduse ja teiste üleoleku demonstreerimise kaudu.
Etümoloogia
Sõna «edev» ja «edevus» pärinevad soome-ugri tüvest, seotud soome keele sõnaga «eteväinen» (tähtis, tähele pandav).
Kasutusnäited
Ta edevus muutus talumatuks, kui ta hakkas iga kohtumisel oma uuest autost rääkima.
Keskaegsetes jutlustes peeti edevust üheks seitsmest surmapattudest.
Liigne edevus võib teisi inimesi eemale tõugata ja luua pinnapealseid suhteid.