majandustsükkel
Majandustsükkel on majanduse korduv kõikumine, mille käigus vahelduvad majanduskasvu ja -languse perioodid. Tsükkel koosneb tavaliselt neljast faasist: tõusufaas, tipp, langus ja madalseisu periood.
Majandustsükkel on majanduse regulaarne laineline liikumine, kus majandusaktiivsus, tootmine, tööhõive ja hinnad kõiguvad pikema aja jooksul üles ja alla. Tsüklit iseloomustab see, et majanduskasvu perioodid (ekspansioon) vahelduvad majanduslanguse perioodidega (retsessioon). Täielik tsükkel koosneb neljast faasist: 1) tõusufaas ehk ekspansioon, kus tootmine ja tööhõive kasvavad; 2) tipp ehk haripunkt, kus majandusaktiivsus saavutab maksimumi; 3) langus ehk retsessioon, kus majandus hakkab kahanema; 4) madalseisu periood, kus majandusaktiivsus on madalaimal tasemel enne uue tõusu algust. Majandustsüklite pikkus võib varieeruda mõnest aastast mitme aastakümne pikkuseni. Lühemad tsüklid kestavad 3-7 aastat, pikemad struktuuritsüklid võivad kesta 40-60 aastat. Tsüklite põhjused on mitmetahulised: nõudluse ja pakkumise kõikumised, investeeringute dünaamika, rahapoliitika muutused, tehnoloogilised uuendused ja psühholoogilised tegurid nagu tarbijate ja ettevõtjate ootused. Majandustsükleid uurivad ökonoomid ja neid jälgivad valitsused ning keskpangad, et kohandada majanduspoliitikat – näiteks languse ajal stimuleeritakse majandust, tõusu ajal võidakse inflatsiooni ohjamiseks poliitika karmistada. Eesti majandus on väiksena ja avatud majandusena tugevalt mõjutatud globaalsetest majandustsüklitest, eriti Euroopa Liidu ja põhiliste kaubanduspartnerite majanduskäigust.
Etümoloogia
Liitsõna: majandus + tsükkel (kreeka keelest kyklos 'ring, ringjooks')
Kasutusnäited
2008. aasta finantskriis tõi kaasa järsu majandustsükli langusefaasi, millest Eesti majandus taastus mitme aasta jooksul.
Keskpank kasutab intressimäärade muutmist, et pehmendada majandustsükli kõikumisi ja hoida hinnastabiilsust.
Analüütikud püüavad ennustada majandustsükli pöördepunkte, et anda soovitusi investeerimiseks.