eramaja
Eramaja on ühe või mitme perekonna eluruumideks mõeldud eraldiseisev elamu, mis asub tavaliselt eraldi krundil ja on enamasti omanike eraomandis.
Eramaja on elamu, mis on ehitatud ühe või mitme perekonna eluruumideks ja paikneb tavaliselt eraldi kinnistul. Eramaja eristub kortermajast ennekõike selle poolest, et tegemist on eraldiseisva hoonega, millel on oma krunt ja mis ei ole jagatud korteriteks. Eramajad võivad olla ühe- või kahekorruselised, harvemini ka kolmekorruselised. Eramajad on Eestis levinud nii linnades kui ka maapiirkondades. Linliku asustuse tingimustes paiknevad eramajad enamasti eeslinnapiirkondades või väiksemates linnades, maapiirkondades moodustavad nad valdava osa elamumajandusest. Eramaja eelisteks loetakse suuremat eraviisilisust, oma aia olemasolu, võimalust maja väljanägemist ja sisustust ise kujundada ning sõltumatust naabritest. Puudusteks on suuremad kütte- ja hoolduskulud võrreldes korteriga ning vajadus tegelda regulaarselt hoone ja ümbruskrundi hooldusega. Eramajad võivad olla erinevat tüüpi: ridaelamud, paarismajade pooled, eramajade üksikobjektid või talumajad. Juriidiliselt on eramaja eraomandis olev kinnisasi, mille omanikul on õigus majaga vabalt käsutada seaduste piires.
Etümoloogia
Liitsõna: era (ainult oma, mitteavalik) + maja (elamu, hoone)
Kasutusnäited
Perekond ostis linna lähedal eramaja, kuhu kevadel kolida.
Meie vanaema elab maal väikeses eramajas, mille ümber kasvab suur aed.
Eramaja soojustamine ja renoveerimine maksab tavaliselt rohkem kui korteri remont.