krunt

nimisõna neutraalne õigus

Krunt on maaüksus ehk piiratud ja määratletud maa-ala, millel on omanik ja mis on kantud kinnistusraamatusse. Krundile võib püstitada hooneid või seda kasutada muul otstarbel vastavalt detailplaneeringule ja sihtotstarbele.

Krunt on määratletud ja piiratud maa-ala, mis on registreeritud kinnistusraamatusse kui eraldi kinnisasi. Igal krundil on oma unikaalne katastritunnus, täpsed piirid, pindala ja sihtotsatarve. Krunt võib olla ehituskrunt, põllumaa, metsamaa, tootmismaa või muu sihtotstarbega maa-ala. Krundi omanikul on õigus krundi kasutamiseks vastavalt seadusele ja kohaliku omavalitsuse planeeringutele. Ehituskrundi puhul määrab detailplaneering, millised hooned ja rajatised krundile püstitada tohib, kui suur võib olla ehitise kõrgus ja mis kaugusel peavad hooned krundi piiridest asuma. Krundi võib osta, müüa, pärida või anda kinkelepinguga. Eestis on krundid digitaalselt kaardistatud ja nende andmed on avalikud maakatastri kaardirakenduses. Krundi suurust mõõdetakse ruutmeetrites või hektarites. Linnades on krundid tavaliselt väiksemad ja kallimad, maapiirkondades suuremad ja odavamad.

Etümoloogia

Saksakeelsest sõnast Grund (põhi, alus, maa-ala)

Kasutusnäited

Ostsime 1200-ruutmeetrise krundi, kuhu plaanime pere maja ehitada.
Krundi sihtotsatarve on elamumaa ja see asub vaikesel elamurajoonis.
Enne ehitamist peab taotlema krundile ehitusloa.
Detailplaneering lubab sellele krundile ehitada kahekorruselise elamu.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt