harrastus
Harrastus on tegevus, millega inimene tegeleb vabast ajast huvist ja naudingust, mitte töö või kohustuse pärast. Harrastused võivad olla füüsilised (sport, käsitöö) või vaimsed (lugemine, muusika kuulamine).
Harrastus on regulaarne või aeg-ajalt kordub tegevus, millega inimene tegeleb oma vabast ajast, isikliku huvi, meelelahutuse või enesetäiendamise eesmärgil. Erinevalt tööst ei ole harrastus kohustuslik ega pruugi tuua rahalist tasu, kuigi mõned inimesed muudavad oma harrastuse hiljem elukutseks. Harrastused on oluline osa tasakaalustatud elust ning pakuvad lõõgastust, rõõmu ja võimalust arendada oma oskusi ja huvisid väljaspool tööelu. Harrastused jagunevad mitmetesse kategooriatesse: füüsilised harrastused (jooksmine, ujumine, rattasõit, jalgpall), loovharrastused (joonistamine, pildistamine, muusika tegemine, kirjutamine), intellektuaalsed harrastused (lugemine, keelte õppimine, malekaabe), kollektsioneerimisega seotud harrastused (margid, mündid, vinüülplaadid), samuti praktilised harrastused (aedviljelus, käsitöö, kokandus). Eestis on traditsiooniliselt populaarsed harrastused olnud seotud loodusega (seenelkäimine, marjulkorjamine, kalastamine) ning kultuuriga (laulmine, rahvatants). Tänapäeval on levinud ka digipõhised harrastused nagu mängimine, videosisuloome või programmeerimise õppimine. Harrastustegevus võib olla individuaalne või toimuda huviringides, klubides ja seltsides, kus inimesed leiavad samade huvidega seltskonda.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «harrastama», mis omakorda pärineb sõnast «harras» (usin, innukas, pühendumusega). Sõna «harras» on seotud vana-eesti keele ja soome-ugri keelkonnaga.
Kasutusnäited
Tema peamine harrastus on fotograafia, millega ta tegeleb iga nädalavahetuse.
Lapsepõlves oli mul palju harrastusi, kuid täiskasvanueas on aeg neile vähenenud.
Paljud inimesed otsivad pensionile jäädes uusi harrastusi, et oma vaba aega sisustada.
Spordiklubid ja huviringid pakuvad võimalust harrastuste jaoks professionaalse juhendamise saamiseks.