rullnokk
Rullnokk on väike pruunikashallikas lind, kes elab niitudel ja rohumaadel ning lennutab laulu ajal kõrgustesse, lauldes järjepidava trillerdava häälega.
Rullnokk (Alauda arvensis) on väike, 16–18 cm pikkune lõokelaadsete seltsi kuuluv laululinnu liik. Tema välimust iseloomustab pruunikashall selg tumedate triipudega, hele kõht ja peas sageli püsti tõstetav väike tutt. Rullnokk on tuntud oma erilise lennu- ja laulukäitumise poolest – lauluajal tõuseb isaslind järsult õhku, lennutab kõrgel ringi ja lauldab pidevat, trillerdavat, kõlarikat laulu, mida võib kesta mitu minutit. Seejärel laskub ta kiiresti tagasi maa peale. Rullnokad elavad avatud maastikel nagu niidud, põllud, karjamaad ja niidistunud alad üle kogu Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika. Eestis on rullnokk üldlevinud ja tavaline pesitsuslind. Talveks rändavad meie rullnokad lõunasse, kuigi viimaste kümnendite leebematel talvedel on mõningaid rullnokkasid märgatud ka talvitumas. Rullnoka laul on sajandeid olnud luule ja muusika inspiratsiooniallikaks ning sümboliseerib kevade saabumist ja vabadust.
Etümoloogia
Nimi tuleneb linnu rullitaolisest, pidevalt voogavast laulust, mida ta lennutades esitab. Ladinakeelne teaduslik nimi Alauda arvensis.
Kasutusnäited
Kevadel kõrgustesse tõusev ja seal laulev rullnokk on üks ilusaimaid vaatetusi Eesti looduses.
Rullnoka laul kõlab kõrgelt taevast juba varakevadel, märtsikuus.
Niidupõllul nägin rullnokka, kes lennutas ringi ja lauldas oma trillerdavat laulu.