huumor
Huumor on oskus näha ja väljendada naljakaid, koomilisi või vastuolulisi külgi elus ning naerma panna. Huumor võib olla nii suuline kui visuaalne, peegeldades kultuurilisi erinevusi ja isiklikku maitsest.
Huumor on inimese võime tajuda, mõista ja luua koomilisi või naljakaid olukordi, mõtteid ja väljendusi, mis tekitavad rõõmu, naeru või muiet. Huumor võib põhineda vastuoludel, üllatustel, iroonisel, sarkasmil, sõnamängudel või absurdsetel olukordadel. Huumoril on oluline roll inimestevahelises suhtluses: see aitab leevendada pingeid, luua sidemeid, väljendada kriitikat pehmemal viisil ja parandada meeleolu. Huumorimeel varieerub inimeti ja kultuuriti – see, mis ühele tundub naljakas, võib teisele jääda arusaamatuks või isegi solvavaks. Eesti huumorit iseloomustab sageli kuiv, irooniline ja eneseiroonilisel toon. Huumoril on ka tervislik mõju: see vähendab stressi, tugevdab immuunsüsteemi ja parandab üldist heaolu. Huumorit kasutatakse laialt meelelahutuses (stand-up komöödia, komöödiafilmid, huumorisaated), kirjanduses (satiirilised teosed, anekdoodid) ja igapäevaelus. Lisaks viitab sõna «huumor» ka ajaloolises meditsiinis nelja kehavedelikule (veri, lima, kollane ja must sapp), mille tasakaalu peeti tervise aluseks – sellest pärineb ka väljend «heas tujus» ehk «heas huumoris».
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «humor» (niiskus, vedelik, meeleolu), mis keskajal viitas nelja kehavedeliku (veri, lima, kollane sapp, must sapp) tasakaalule, millest arvati sõltuvat inimese temperament ja meeleolu.
Kasutusnäited
Tal on suurepärane huumor ja ta suudab iga olukorra naljakaks keerata.
Eesti huumor on sageli irooniline ja eneseirooniat täis.
Huumorimeel aitab rasketel aegadel paremini hakkama saada.