anekdoot

nimisõna neutraalne kultuur

Lühike humoorikas või tabav lugu, mis kujutab mõnd reaalselt juhtunud või väljamõeldud olukorda ning mille lõpus on ootamatu pööre või pointe.

Anekdoot on lühivormis jutustus, mis on tavaliselt humoorika või satiirilise sisuga. Anekdoodid esitatakse suulises traditsioonis ja neid jagatakse inimeste vahel meelelahutuslikul eesmärgil. Anekdoodi iseloomulik tunnus on kompaktne ülesehitus ja üllatuslik lõpplahendus ehk pointe, mis tekitab naljatava või mõtlemapanevа efekti.

Anekdoodid võivad käsitleda väga erinevaid teemasid: argiseid olukordi, ajaloolisi isikuid, poliitikat, rahvuslikke eriomaseid või teatud elukutseid. Paljud anekdoodid on üles ehitatud stereotüüpidele või tuntud tegelaskujudele. Nõukogude ajal olid poliitilised anekdoodid üks võimalus kriitikaks ja ühiskondlike probleemide käsitlemiseks.

Anekdooti peetakse rahvaliku jutukunsti osaks ning selle edastamisel on oluline jutustaja oskus luua õige meeleolu ja rütm. Tänapäeval leviavad anekdoodid ka kirjalikus vormis internetis ja sotsiaalmeedia vahendusel. Anekdoot erineb naljast selle poolest, et sisaldab alati jutustavat elementi ja tegelasi, samal ajal kui nali võib olla ka lihtsalt verbaalse mängu või ütluse kujul.

Etümoloogia

Laenatud saksa keelest (Anekdote), mis omakorda pärineb kreeka keelest anekdotos 'avaldamata, tundmatu', koosneb eesliidetest an- 'mitte' ja ekdotos 'välja antud'.

Kasutusnäited

Ta jutustas meile naljakaid anekdoote oma kooliajast.
Vanaisa teadis alati mõne sobiva anekdoodi iga olukorra kohta.
Sel üritusel rääkis esineja mitmeid anekdoote kuulsate kirjanike elust.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt