nali

nimisõna neutraalne kultuur

Nali on lühike lugu, ütlus või olukord, mille eesmärk on naerma ajada või lõbutseda. Naljade kaudu väljendatakse huumorit ja need võivad olla suulised, kirjalikud või visuaalsed.

Nali on huumori väljendusvorm, mis on mõeldud naeru tekitamiseks. Klassikaline nali koosneb tavaliselt sissejuhatusest ja ootamatu pöördega lõpust (poindist), mis tekitab koomilist efekti. Nalju räägitakse suuliselt, jagatakse kirjalikult sotsiaalmeedias või kasutatakse etenduskunstides. Naljade liike on erinevaid: sõnamängud, anekdoodid, situatsiooninaljad, must huumor, absurdinaljad ja teised. Naljade sisu ja vastuvõtt sõltub kultuurist, kontekstist ja isiklikust huumorimõistusest. Eesti kultuuris on nali oluline osa suhtlemisest ja eestlased väärtustavad kuiva ja iroonilist huumorit. Halb või ebasobiv nali võib tekitada piinlikkust või solvata, seetõttu on oluline arvestada auditooriumi ja olukorraga. Laiemal tähenduses võib nali viidata ka millegi mittetõsisena käsitlemisele, näiteks väljendis «see on nali» või «võta see naljana».

Etümoloogia

Pärineb germaani keeltest, võrreldav saksa keele sõnaga Narr (narr, loll) ja rootsi keele sõnaga narr. Seotud ka sõnaga «naljatama».

Kasutusnäited

Ta rääkis nali, mis pani kogu seltskonna naerma.
See oli ainult nali, ära võta seda tõsiselt!
Tema kuiv huumor ja head naljad teevad ta igal peol populaarseks.
Aprillipäeval tehakse tavaliselt nalju sõpradele ja perekonnale.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt