ioon
Ioon on elektriliselt laetud aatom või molekul, mis on saanud laengu elektronide lisamise või äravõtmise tõttu. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks ja negatiivselt laetud ioone anioonideks.
Ioon on aatom või molekul, mis kannab elektrilaengut, kuna selles on elektronide ja prootonite arv erinev. Kui aatom kaotab ühe või mitu elektroni, muutub see positiivselt laetud iooniks ehk katiooniks (näiteks naatriumi ioon Na⁺). Kui aatom võtab vastu täiendavaid elektrone, tekib negatiivselt laetud ioon ehk anioon (näiteks kloriidi ioon Cl⁻). Ioonid moodustuvad keemilistes reaktsioonides, elektrolüüsi käigus, kiirguse mõjul või gaasis elektrilahenduse tulemusena. Ioonid on olulised paljudes looduslikes ja tehislikes protsessides. Näiteks on merevesi elektriliselt juhtiv tänu selles lahustunud ioonidele, eelkõige naatriumile ja kloriidile. Inimkehas osalevad ioonid (naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium) närviimpulsside ülekandmisel, lihaste töös ja paljudes teistes elutähtsates funktsioonides. Ioonidest koosnevad soolad, happed ja alused. Ioonsed ühendud moodustuvad, kui katioonid ja anioonid elektrostaatilise tõmbejõu mõjul ühenduvad, nagu näiteks lauasoola (NaCl) korral.
Etümoloogia
Kreeka sõnast 'ion', mis tähendab 'liikuv, minev' (tegusõnast 'ienai' – minna). Termini võttis 1834. aastal kasutusele inglise teadlane Michael Faraday elektrolüüsi uurimisel.
Kasutusnäited
Soola lahustamisel vees tekivad naatriumi ja kloriidi ioonid.
Rakulistel membraanidel liiguvad ioonid spetsiaalsete kanalite kaudu.
Positiivselt laetud ioonid liiguvad elektrolüüsis katoodi poole.