kehavigastus
Kehavigastus on kehale tekitatud kahjustus, mis võib olla põhjustatud õnnetusest, vägivallast, spordist või muust välisest mõjust. Vigastused võivad olla kerged (näiteks marrastused) või rasked (näiteks luumurrud, põrutused).
Kehavigastus on organismi kudede või organite kahjustus, mis tekib välise jõu, trauma või muu füüsilise mõju tulemusena. Vigastused võivad olla naha-, lihas-, luu-, siseorganite või peavigastused. Kehavigastuste raskusaste varieerub suuresti: kerged vigastused nagu kriimustused, marrastused ja nihestused paranevad tavaliselt kiiresti, samas kui rasked vigastused nagu luumurrud, põrutused, sisemised verejooksud või seljaaju kahjustused võivad nõuda pikaaegset ravi ja taastusravi. Kehavigastusi põhjustavad kõige sagedamini liiklusõnnetused, kukkumised, spordivigastused, tööõnnetused ja vägivald. Meditsiinis jaotatakse vigastusi sageli avasteks (kus nahk on kahjustatud) ja suletud vigastusteks (kus nahk jääb terveks). Õiguskeeles on kehavigastuse mõiste oluline kriminaalõiguses ja tsiviilõiguses, kus eristatakse kerget, keskmise raskusega ja rasket kehavigastust. Raskusaste määrab nii süüdimõistmise kui ka hüvitise suuruse. Kehavigastuste ennetamine hõlmab ohutusmeetmeid nii igapäevaelus, spordis kui ka töökohal.
Kasutusnäited
Autoõnnetuses sai juht raske kehavigastuse ja toimetati kiiresti haiglasse.
Jalgpallimängus said mitu mängijat kergemaid kehavigastusi, nagu põrutusi ja venitusi.
Kohus mõistis ründaja süüdi raske kehavigastuse tekitamises.