lage
Lage on tasane, avatud maa-ala, kus puuduvad puud ja põõsad, samuti katuseta või kaitseta olek. Geograafias ja maakasutuses tähistab lage tavaliselt rohumaid, niidul või karjamaad.
1. Lage on avatud, tasane maa-ala, millel ei kasva puid ega põõsaid, näiteks niit, rohumaa, karjamaa või põld. Lage maastik eristub metsast või võsast just puude puudumise poolest. Eestis on lagedad alad sageli inimese poolt hooldatud põllumajandusmaad või looduslikud niidud. 2. Lage tähendab ka katuseta või kaitseta olekut. Näiteks võib öelda, et maja on lage, kui selle katus on ära võetud või hävinud. Samuti kasutatakse väljendit «lage maa» tähistamaks kaitsetut, katvata pinda. 3. Kõnekeeles võib lage viidata ka paljale, tühjale või katveta pinnale üldisemalt - näiteks lage pea (ilma juusteta või peakatteta). Sõna kannab endas avatud ruumi ja kaitseta olemise tähendust erinevates kontekstides.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele sõnaga «lakea» (lai, avar, lame).
Kasutusnäited
Vana taluhoone kõrval oli lage heinamaa, kus karjasid lambad.
Torm oli nii tugev, et jättis maja täiesti lageda.
Ta kõndis lageda pea väljas külmas tuules.