provokatsioon
Provokatsioon on tahtlik tegevus või käitumine, mille eesmärk on teist inimest ärritada, markeerida või tema negatiivset reaktsiooni esile kutsuda.
Provokatsioon on tahtlikult tehtud midagi, mis on mõeldud teise inimese või grupi pahameelitamiseks, ärritamiseks või agressiivse reaktsiooni esile kutsumiseks. See võib väljenduda sõnadena, žestidena, tegevusena või tegutsemise laipmata jätmisena, mis teadlikult rikub kehtestatud norme või ootusi. Provokatsioon sisaldab tavaliselt mingit avalikku dimensiooni ja sageli poliitilist või sotsiaalmõõdet. Kunstis ja kirjanduses kasutatakse provokatsiooni eesmärgiga ühiskonda või üksikindiividet tema mugavustsoonist välja tõmmata ja kriitilisele mõtlemisele sundida. Õiguslikult võib provokatsioon olla asjaolu, mis kergendab kahtlustatava vastutust teatud kuritegude puhul.
Etümoloogia
Laenatud prantsuse keelest (provocation), mis omakorda pärineb ladina keelest provocare (välja kutsuma), kus pro- tähendab 'ette' ja vocare 'kutsuma'.
Kasutusnäited
Kunstniku provokatsioon seisos selles, et ta riputas avalikule näitusele poliitiliselt skandaalseid teoseid.
Politikaanalüütikud nägid tema avalduses tselts selget provokatsiooni vaenlasele.
Õpetaja reageeris õpilase provokatsioonile jahedalt ja jätkas tundi justkui midagi poleks juhtunud.