mõttetus

nimisõna neutraalne igapäev

Mõttetus on seisund või omadus, kus millestki puudub mõte, eesmärk või loogiline sisu; absurdsus, tähendusetus või mõistmatus.

Mõttetus on abstraktne nimisõna, mis väljendab seisundit, kus millestki puudub mõistlik sisu, eesmärk või loogiline põhjendus. See võib viidata nii konkreetsete tegude, olukordade, tekstide kui ka filosoofiliste küsimuste puhul olukorrale, kus ei ole võimalik leida selget tähendust või mõtet. Mõttetus on tihedalt seotud absurdi, tähendusetu ja mõistmatusega. Igapäevases keelekasutuses viitab mõttetus sageli millegi asjatusele või tarbetuseele - näiteks võib rääkida mingi tegevuse mõttetusest, kui see ei vii soovitud tulemuseni või ei oma selget eesmärki. Filosoofilises kontekstis on mõttetus keskne mõiste eksistentsialismi ja absurdismi vooludes, kus käsitletakse inimeksistentsi mõtte või mõttetuse küsimust universumi kontekstis. Mõttetus võib avalduda ka keelelises väljenduses, näiteks nonsense-kirjanduses või dadaismi kunstivoolus, kus loogiline sidusus ja tavapärane tähendus on tahtlikult kõrvale jäetud. Samuti kasutatakse terminit psühholoogias ja psühhiaatrias mõttehäirete kirjeldamisel, kus mõtteprotsessis puudub loogiline järjepidevus.

Etümoloogia

Tuletis sõnast «mõte» liitega «-tus», mis moodustab abstraktset nimisõna, tähistades seisundit või omadust. Eesliide või pöördsõna puudub, seega tähendab otseselt mõtte puudumist või olematust.

Kasutusnäited

Ta tundis oma töö täielikku mõttetust, kui kõik tema pingutused läksid lihtsalt raisku.
Filosoof Albert Camus käsitles oma teostes inimelu mõttetust absurdses universumis.
Teksti mõttetus tegi selle lugemise peaaegu võimatuks - laused ei seostunud omavahel mingil loogikal.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt