folklorist
Folklorist on teadlane, kes uurib rahvaluulet, rahvatraditsioone ja suulist pärimust. Ta kogub, dokumenteerib ja analüüsib muistendeid, muinasjutte, laulupärimust, kombestikku ja muid folkloori ilminguid.
Folklorist on humanitaarteadlane, kelle uurimisvaldkonnaks on folkloor ehk rahvaluule ja suuline pärimus. Folkloristi töö hõlmab rahvajuttude, muistendite, muinasjuttude, vanasõnade, kõnekäändude, rahvalaulude, kombestiku ja muude traditsiooniliste kultuurivormide kogumist, süstematiseerimist ja teaduslikku analüüsi.
Folkloristid töötavad sageli teadus- ja kultuuriasutustes, nagu ülikoolid, muuseumid, arhiivid ja kultuuripärandi keskused. Nad lähtuvad oma uurimistöös nii ajaloolis-geograafilistest kui ka kaasaegsetest antropoloogilistest ja sotsioloogilistest meetoditest. Oluline osa folkloristi tööst on välitöö ehk pärimuse kogumine kohapeal inimestelt.
Eestis on folkloristika pikaajalised traditsioonid, mida esindavad Eesti Rahvaluule Arhiiv ja mitmed ülikoolide uurimisrühmad. Folkloristid uurivad nii arhiivitöös säilinud vana pärimust kui ka kaasaegset folkloori, sealhulgas linnafolkloori ja internetis levivaid suulisi traditsioone.
Folkloristi töö on oluline kultuuri ja identiteedi uurimisel ning rahvusliku mälu säilitamisel. Ta aitab mõista, kuidas pärimuslik kultuur kujuneb, muutub ja elab edasi tänapäeva ühiskonnas.
Folkloristid töötavad sageli teadus- ja kultuuriasutustes, nagu ülikoolid, muuseumid, arhiivid ja kultuuripärandi keskused. Nad lähtuvad oma uurimistöös nii ajaloolis-geograafilistest kui ka kaasaegsetest antropoloogilistest ja sotsioloogilistest meetoditest. Oluline osa folkloristi tööst on välitöö ehk pärimuse kogumine kohapeal inimestelt.
Eestis on folkloristika pikaajalised traditsioonid, mida esindavad Eesti Rahvaluule Arhiiv ja mitmed ülikoolide uurimisrühmad. Folkloristid uurivad nii arhiivitöös säilinud vana pärimust kui ka kaasaegset folkloori, sealhulgas linnafolkloori ja internetis levivaid suulisi traditsioone.
Folkloristi töö on oluline kultuuri ja identiteedi uurimisel ning rahvusliku mälu säilitamisel. Ta aitab mõista, kuidas pärimuslik kultuur kujuneb, muutub ja elab edasi tänapäeva ühiskonnas.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast folkloor (inglise keelest folk 'rahvas' + lore 'teadmine, pärimus'), millele on lisatud agendi tunnus -ist. Rahvusvaheline terminoloogia.
Kasutusnäited
Folklorist kogus Setomaal kohalikelt elanikelt vanu muistendeid ja laulupärimust.
Eesti Rahvaluule Arhiivis töötavad folkloristid uurivad ja säilitavad meie rahva suulist pärimust.
Folklorist Ülo Valk on tuntud oma uurimuste poolest usundilise pärimuse alal.