näriline
Näriliste seltsi kuuluv imetaja, kellel on iseloomulikud pidevalt kasvavad esihammas ning kes toitub peamiselt taimsetest ainetest. Närilised moodustavad imetajate suurima seltsi, kuhu kuuluvad hiired, rotid, oravad, koprad jt.
Näriline on näriliste (Rodentia) seltsi kuuluv imetaja, keda iseloomustavad erilised, pidevalt kasvavad esihammas, mida loom peab pidevalt kulutama närimise teel. Nende hammastel puudub emailikate, mistõttu need terituvad iseenesest kasutamisel. Näriliste seltsi kuulub umbes 2000 liiki, mis teeb sellest suurima imetajate selts. Närilistel on kompaktne kehaehitus, lühikesed jäsemed ja tugev lõualihastik, mis võimaldab neil närimise teel purustada seemneid, pähkleid ja muid kõvu toiduaineid. Tüüpilised närilised on hiired, rotid, siilid, oravad, koprad, hamstrid, merisead ja põldnäärid. Eestis elab looduslikult üle 20 näriliste liigi, sealhulgas metsahiir, nirk, kobras ja orav. Närilised on kohanenud erinevatesse elukeskkondadesse - metsadest kõrbeteni ja linnakeskkonnast põldudeni. Osa närilisi on inimese jaoks kahjurid, kes rikuvad saaki ja kannavad haigusi, teised aga on populaarsed lemmikloomad (hamstrid, merisead) või mängivad olulist rolli ökosüsteemis (kobras, orav).
Etümoloogia
Tuletis sõnast «närima», mis viitab nende loomade iseloomulikule käitumisele pidevalt midagi närimisena.
Kasutusnäited
Närilised moodustavad imetajate suurima ja mitmekesiseima seltsi.
Kobras on Eesti suurim näriline, kes võib kaaluda üle 30 kilogrammi.
Paljud närilised on oluline toiduallikas kiskjatele nagu rebane ja kaaren.