nina
Nina on näo keskosas paiknev väljaulatuv meeleelund, mis võimaldab haista ja mille kaudu hingame.
Nina on inimese ja teiste imetajate näol asuv meeleelund, mis täidab mitut olulist funktsiooni. Peamiselt on nina haistmismeelekond, mille limaskestal asuvad haistmisretseptorid võimaldavad eristada erinevaid lõhnu. Samal ajal on nina hingamisteede osa, mille kaudu õhk siseneb kopsudesse - nina soojendab, niisutab ja puhastab sissehingatud õhku. Ninakoobastes asuv lima ja väikesed karvaterad püüavad kinni tolmuosakesi ja baktereid. Anatoomiliselt koosneb nina välimisest osast (ninaselg, ninatiivad, ninasõõrmed) ja sisemisest osast (ninakoopad, ninasein, ninakarbikud). Nina kuju ja suurus on individuaalselt väga erinev ning on üks iseloomulikumaid näojooni. Eesti keeles on ninaga seotud palju kujundlikke väljendeid nagu «nina kinni keerama» (üleolevalt suhtuma), «nina vingus olema» (solvunud olema), «nina järgi minema» (tungima) või «ninaga maad sööma» (komistama ja kukkuma).
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele «nenä», karjala keele «nenä», vadja keele «nänä» ja teiste läänemeresoome keelte vastavate sõnadega.
Kasutusnäited
Laps pühkis käisega nina kinni.
Tal on külmetusest nina täiesti kinni.
Koer haistis ninaga maad ja jälitas jahiuluki järge.
Prillid libisesid kogu aeg ninalt alla.