õhutamine
Õhutamine on tegevus, mille käigus keegi veenab, kannustab või kihutab teist inimest midagi tegema, sageli midagi ebaseaduslikku, ohtlikku või moraalitult kaheldavat.
Õhutamine tähendab teise inimese või inimeste grupi tahtlikku mõjutamist, et neid veenda või ajendada midagi tegema. Tavakeeles kasutatakse mõistet sageli negatiivsetes olukordades, kus keegi õhutab teist vägivallale, kuritegudele, reeglite rikkumisele või muule ebasoovitavale käitumisele. Näiteks võib keegi õhutada rahvahulka mässama või lapsi ohtlikke trikke tegema. Õhutamist peetakse tavaliselt süüdistavaks ja hukka mõistvaks tegevuseks, kuna õhutaja kannustab kedagi teist halba tegu sooritama, ilma et ta seda ise teeks. Juriidilises mõttes võib õhutamine olla karistatav tegu, eriti kui see puudutab kuritegusid või avaliku korra rikkumist. Õhutamine erineb otsesest käsust või juhendamisest selle poolest, et õhutaja ei pruugi olla formaalne autoriteet, vaid mõjutab pigem veenmise, manipuleerimise või emotsionaalse surve kaudu. Sõna kasutatakse ka neutraalsemas tähenduses, näiteks sportlaste või meeskonnaliikmete innustamise kohta, kuid sellisel juhul eelistatakse sageli mõisteid «julgustamine» või «innustamine». Õhutamise peamine tunnus on tahtlik mõjutamine, mille eesmärk on panna teine inimene tegutsema viisil, mida ta muidu ei pruugi teha.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «õhutama», mis omakorda seostub sõnaga «õhk» – kujundlikult «õhku puhuma», «leeki õhutama», tule innustamine õhu sissepuhkimisega.
Kasutusnäited
Kohus mõistis mehe süüdi õhutamises vägivallale.
Õpetaja süüdistas vanemaid lapsi noorema õe õhutamises ohtlikele tegudele.
Politsei uurib, kes oli rahutuste taga ja kes tegeles õhutamisega sotsiaalmeedias.