pärimustants
Pärimustants on rahvakultuurist pärit traditsioonilised tantsud, mis on põlvest põlve edasi antud ja väljendavad rahva või kogukonna kultuurilist identiteeti.
Pärimustants on traditsiooniliste tantsude kogum, mis on osa rahva kultuuripärandist ja edastatakse suulise traditsiooni kaudu põlvkonnalt põlvkonnale. Need tantsud on ajalooliselt kujunenud ning peegeldavad rahva kombeid, eluolu ja vaimsust. Eestis kuuluvad pärimustantsu hulka näiteks kadrill, labajalavalss, ristpolka, kaerajaan ja paljud teised rahvatantsud, mis on olnud osa külakogukondi ja pidutsemiskultuuri. Pärimustantsud erinevad lavastatud rahvatantsudest selle poolest, et need on autentsed, rahvasuust pärinevad tantsuvormid, mitte hiljem kunstiliselt töödeldud lavateosed. Pärimustantsu õpetamine ja harrastamine on Eestis aktiivne nii rahvatantsugruppides, tantsumajade kaudu kui ka rahvatantsupidudel. Pärimustantsude uurimine ja säilitamine on osa rahvakultuuri kaitsest ja elavdamisest, millega tegelevad folkloristid, etnograafid ja tantsupedagoogid.
Etümoloogia
Liitsõna: pärimust (pärimine, traditsioon) + tants. Viitab tantsudele, mis pärinevad ajaloost ja on edasi antud traditsioonina.
Kasutusnäited
Rahvatantsurühm õppis ja esitas autentset pärimustantsu Setumaa piirkonnast.
Pärimustantsude õpetamine aitab säilitada rahvakultuuri elavana ka tänapäeval.
Tantsuõpetaja kogus pärimustantse vanematelt inimestelt, et need kaduma ei läheks.