dünamiit
Dünamiit on Alfred Nobeli leiutatud võimas lõhkeaine, mis koosneb nitroglütseriinist ja seda imavast täiteainest. Kasutatakse peamiselt kaevanduses, ehituses ja lammutustöödel.
Dünamiit on lõhkeaine, mille leiutas 1867. aastal rootsi keemik ja insener Alfred Nobel. See koosneb nitroglütseriinist, mis on immutatud poorsesse täiteainesse nagu kieselguhr (ränijahu) või saepuru. Selle leiutise eesmärk oli muuta nitroglütseriin ohutumaks käsitseda, kuna puhas nitroglütseriin on äärmiselt ebastabiilne ja plahvatusohtlik. Dünamiiti kasutatakse peamiselt kaevanduses kivimite lõhkumiseks, ehituses tunnelite rajamiseks ning lammutustöödel hoonete purustamiseks. Tänapäeval on dünamiit suures osas asendatud uuemat tüüpi lõhkeainetega, kuid seda kasutatakse endiselt teatud rakendustes. Alfred Nobel teenis dünamiidi leiutisega suure varanduse, millest ta hiljem rahastas Nobeli preemia asutamise. Kujundlikus keelekasutuses võib dünamiiti kasutada millegi väga võimsa, plahvatusohtliku või vastuolulise kohta.
Etümoloogia
Rootsi keemik Alfred Nobel tuletas nime kreeka sõnast 'dynamis' (δύναμις), mis tähendab 'jõud' või 'võimsus'.
Kasutusnäited
Kaevanduses kasutati dünamiiti kivimite lõhkumiseks.
Alfred Nobel leiutas dünamiidi 1867. aastal, muutes nitroglütseriini ohutumaks käsitseda.
See poliitiline teema on otsekui dünamiit – üks vale samm ja kõik plahvatab.