plaaster
Plaaster on meditsiinitarbe, mida kasutatakse väikeste haavade, lõikevigastuste ja kriimustuste katmiseks ning kaitsmiseks. Samuti ehitusmaterjalina kasutatav sideaine müüride krohvimiseks ja viimistluseks.
1. Meditsiinis on plaaster liimiv side, mis koosneb tavaliselt tekstiilist või plastikust alusest ning steriilsest imipadjast keskosas. Plaastrit kasutatakse väikeste haavade, lõigete ja nahakahjustuste katmiseks, et kaitsta neid mustuse ja bakterite eest ning aidata haava paranemist. Tuntud on ka nimedega haavaplaaster, kinnisplaaster või kõnekeeles lihtsalt kinniste. Erinevaid plaastritüüpe on veekindlad, hingavad ja allergiavabad variandid. 2. Ehituses on plaaster ehk krohv sideaine (kips, tsement, lubi) ja täiteainete segu, mida kasutatakse seinte ja lagede viimistlemiseks. Plaastrit kantakse ühtlase kihina pinnale, et luua sile ja ühtlane pind värvimiseks või tapeetimiseks. Tuntud on kipsplaaster, lubjaplaaster ja dekoratiivplaaster. 3. Vanemas meditsiiniterminoloogias tähistas plaaster ka ainet, mida kinnitati nahale ravieesmärgil, näiteks sinepiplaaster soojendavaks raviks. 4. Ortopeedias kasutatakse kipskrohvist valmistatud immobiliseerivat sidet, mida nimetatakse kipsvõi või kipsplaastri. Kõnekeeles öeldakse lihtsalt kips.
Etümoloogia
Laenatud saksa keelest Pflaster, mis omakorda pärineb ladina sõnast emplastrum (haavaside), kreeka keelest émplastron (pealepanek).
Kasutusnäited
Laps kukkus ja kriimustasid põlved, panen plaastri peale.
Apteegist ostsime veekindlaid plaastrit, et ujumas käia.
Ehitajad krohvisid seinu uue plaastriga, et pind ühtlane oleks.
Pärast sõrme vigastamist pidi ta nädalaks plaastri külge panema.
Vana maja seinte plaaster vajab uuendamist.