rand

nimisõna neutraalne loodus

Rand on mereääre, järveääre või jõeääre lamedam osa, mis asub vee ja kaldaastangu vahel ning mis koosneb tavaliselt liivast, kruusast või kivikildudest.

Rand on veekogude ääres leiduv lamedam piirkond, mis asub vee ja kaldaastangu või kaldapealse vahel. Rannad kujunevad looduslike protsesside, eelkõige lainete ja hoovuste tegevuse tulemusena. Eestis on enamik randu moodustunud pärast viimast jääaega. Rand koosneb tavaliselt lahtisest materjalist nagu liiv, kruus, killustik või vetelind. Rannatüübid sõltuvad geoloogilistest tingimustest ja lainete energiast. Rannad on oluline osa loodusmaastikust ja bioloogilisest mitmekesisusest. Need toimivad puhkealadena, võimaldades ujumist, päevitamist ja muid vabaaja tegevusi. Eestis on mererandu ligi 3800 kilomeetrit ja paljud neist on kaitstud loodusaladena. Rannikuala kaitse on oluline nii looduskeskkonna säilitamiseks kui ka rannaprotsesside toimimiseks. Ranniku hooldus ja puhastamine on oluline keskkonnategevus, eriti pärast tormiperioode või reostusõnnetusi.

Etümoloogia

Sõna «rand» on pärit muinasgermaani keelest, seotud vana-skandinaavia sõnaga «strönd» (rand, kalda äär). Sama juurt leidub ka teistes läänemeresoome keeltes.

Kasutusnäited

Suvel käime perega Pärnu rannas ujumas.
Torm oli randa uhtunud palju mereprügi ja vetikaid.
Stroomi rand on Tallinnas populaarne puhkekoht.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt