kahju hüvitamine
Kahju hüvitamine on õiguslik kohustus tasuda teisele isikule tekitatud kahjud, mis võivad olla varalised (nt purustatud ese, kaotatud sissetulek) või mittevaralised (nt valu, kannatused, au teotamine).
Kahju hüvitamine on tsiviilõiguslik kohustus, mille kohaselt kahju tekitanud isik (kahjustaja) peab hüvitama kannatanule tekkinud kahju. Eestis reguleerib kahju hüvitamist võlaõigusseadus, mis eristab kahte peamist kahjuliiki: varaline kahju ja mittevaraline kahju. Varaline kahju tähendab rahalist kahju, mis on konkreetselt mõõdetav. See hõlmab nii tegelikku kahju (nt purustatud asja väärtus, raviarved) kui ka saamata jäänud tulu (nt kaotatud töövõime tõttu saamata palk). Mittevaraline kahju on emotsionaalne või moraalne kahju, mida on raske rahas mõõta, näiteks valu ja kannatused tervisekahjustuse korral, lähedase kaotuse valulikkus või au teotamisest tingitud vaimne kannatused. Kahju hüvitamise eelduseks on tavaliselt, et kahjustaja käitus süüliselt (tahtlikult või hooletusest), kahju tekkis, ning kahjustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Mõnel juhul võib kohustus hüvitada kahju tekkida ka ilma süüta, näiteks tootjavastutuse korral. Kahju hüvitamist saab nõuda läbirääkimiste teel, kindlustusseltsilt (kui on kindlustus) või kohtu kaudu. Hüvitise suurus määratakse tavaliselt tekkinud kahju suuruse järgi, kusjuures kannatanu tuleb asetada võimalikult samasse olukorda, kus ta oleks olnud, kui kahju poleks tekkinud.
Kasutusnäited
Liiklusõnnetuses süüdi olev juht peab kannatanule maksma kahju hüvitamist nii auto remondi kui raviarvetena.
Kohus mõistis tööandjalt kahju hüvitamiseks 5000 eurot, kuna töötaja vallandati ebaseaduslikult.
Mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda näiteks tervisekahjustuse või au teotamise korral.