sääsk
Sääsk on väike vereimev putukas, kes kuulub kahetiivaliste seltsi ja kelle emastel on torujam suuosadega, millega nad imetavad imetajate ja lindude verd.
Sääsk on kahetiivaliste seltsi kuuluv väike putukas, keda iseloomustab sale keha, pikad jalad ja torujad suuosad. Eestis esineb üle 40 sääseliigi, millest tuntuimad on harilik sääsk ja malaariaääsk. Sääskedel on tähtis roll ökosüsteemis, olles paljude lindude ja nahkhiirte toiduks. Sääskemastel on verd imevad suuosad, mida nad vajavad munemisvõime arendamiseks. Ainult emased sääsed imevad verd, isased toituvad taimenektarist. Sääsehammustus põhjustab naha sügelust ja punetust, kuna sääse sülje sisaldab vere hüübimist takistavaid aineid. Sääsed on aktiivsed eelkõige soojas ja niiskes kliimas ning eriti suvel õhtuti ja öösel. Mõned sääseliigid võivad olla ohtlikud haiguste kandjatena, näiteks troopilistes piirkondades levitavad nad malaariat, dengue-palavikku ja teisi haigusi. Eestis sääsed ohtlikke haigusi ei kanna, kuid nende hammustused võivad olla tülikad ja põhjustada allergilisi reaktsioone.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, esineb ka soome keeles kujul hyttynen (vana kuju sääski), seotud vadja keele sääski ja karjala keele šuaškiga.
Kasutusnäited
Suvel on sääsed eriti tülikad järvede ja soode läheduses.
Sääsehammustuse vastu aitavad erinevad salved ja kreemid.
Telgis magades peab sääskede eest ettevaatlik olema.