tähistav

omadussõna tehniline keeleteadus

Tähistav on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis tähistab, märgib või esindab midagi muud. Keeleteaduses kasutatakse seda märgi või sõna kohta, mis viitab teatud objektile, nähtusele või mõistele.

Tähistav on omadussõna, mis pärineb tegusõnast «tähistama» ja tähendab midagi, mis märgib, osutab või esindab mingit objekti, nähtust või mõistet. Keeleteaduses ja semiootika (märgiteooria) valdkonnas on tähistav oluline termin, mis kirjeldab märgi osa, mis viitab tähistatavale ehk sellele, millele märk osutab. Näiteks sõna «kass» on tähistav, mis viitab tegelikkuses olevale loomale (tähistatav). Igapäevases keelekasutuses võib tähistav viidata ka mis tahes märgile, sümbolile või nimele, mis esindab midagi muud. Näiteks võib öelda, et punane tuli on tähistav märk, mis tähendab peatumist. Terminit kasutatakse sageli keeleteaduses, filosoofias ja kultuuriuuringutes, kus analüüsitakse, kuidas keelendid ja sümbolid loovad seoseid tegelikkusega. Tähistava ja tähistatava vaheline suhe on märgiteooria põhiküsimus: kuidas sõnad, pildid ja teised märgid loovad tähendusi.

Etümoloogia

Tuletatud tegusõnast «tähistama», mis koosneb tüvest «tähis» ja tegusõna tuletustunnusest -ta-. Omadussõna tunnusega -v.

Kasutusnäited

Keeleteaduses uuritakse tähistava ja tähistatava vahelist suhet.
Lipud on tähistavad sümbolid, mis esindavad riike või organisatsioone.
Sõna «vesi» on tähistav keelend, mis viitab tegelikkuses olevale ainele.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt