alane Alane on omadussõna, mis tähistab kellegi või millegi kuulumist mingisse valdkonda, teemavaldkonda või kategooriasse. Kasutatakse väljendamaks seotust... helikeel Helikeel on suhtlusvahend, mis põhineb helide süsteemsel kasutamisel tähenduste edastamiseks. Kõige tavalisem helikeel on kõneldav inimkeel. intonatsioon Intonatsioon on hääle kõrguse muutumine kõnelemisel või laulmises, mis väljendab tähendust, emotsioone ja lauseliike. Küsimuse puhul tõuseb intonatsio... juhtimis Juhtimis on sõna «juhtimine» omastavas käändes (genitiiv), mida kasutatakse liitsõnades ja väljendites, et tähistada juhtimisega seotud tegevusi, süst... kirjapilt Kirjapilt on keele kirjalik kuju ehk süsteem, millega kõneldavat keelt kirja pannakse. Kirjapildid jagunevad tüüpide järgi, näiteks tähestikud (ladina... kirjaviis Kirjaviis on kehtestatud reeglite kogum, kuidas kirjutada õigekirja järgimiseks, sealhulgas tähtede kasutamine, sõnade kirjutamine ja kirjavahemärkide... kirjeldav Kirjeldav on omadussõna, mis tähistab midagi, mis kirjeldab, annab ülevaate või esitab tunnuseid ja omadusi. Keeleteaduses viitab kirjeldav keelele võ... oldud Oldud on tegusõna «olema» mineviku kesksõna, mis väljendab möödunud aja seisundit või olukorda. persoon Persoon on inimene, kes on õiguste ja kohustuste kandja, samuti keeleteaduses grammatiline kategooria, mis näitab kõneleja, kuulaja või kolmanda osapo... rektsioon Rektsioon on keeleteaduses sõna või sõnaliigi võime nõuda teatud käändes või käänevormi kasutamist. Näiteks tegusõna «aitama» nõuab omastavat käänet (... seemnesõna Seemnesõna on keeleteaduses sõna, millest on tuletatud teisi sõnu või mis sisaldub liitsõnas; sõnamoodustuse algne alus. sina Sina on eesti keele teise pöörde isikuline asesõna, mis tähistab kõnetatavat isikut (kuulajat), kellega räägitakse otseselt. suhtes Suhtes on kaassõna, mis väljendab seost, suhtumist või positsiooni millegi või kellegi suhtes; tähendab «mingi asja või isiku osas», «seoses millegagi... tähistav Tähistav on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis tähistab, märgib või esindab midagi muud. Keeleteaduses kasutatakse seda märgi või sõna kohta, mis v... vältel Vältel on häälikute kestuse erinevus eesti keeles, mis võimaldab eristada sõnade tähendust. Eesti keeles on kolm väldet: lühike, pikk ja ülipikk. vältimine Vältimine on eesti keele fonoloogiline nähtus, kus silbi kestus muutub sõltuvalt rõhust ja asendist sõnas. Eesti keeles eristatakse kolme väldet: lühi... vastand Vastand on keeleteaduses sõna, mis tähendab vastupidist või vastandlikku mõistet teise sõna suhtes. Näiteks «suur» ja «väike», «soe» ja «külm», «hea»...