vältel
Vältel on häälikute kestuse erinevus eesti keeles, mis võimaldab eristada sõnade tähendust. Eesti keeles on kolm väldet: lühike, pikk ja ülipikk.
Vältel on foneetiline ja fonoloogiline nähtus eesti keeles, mis tähistab häälikute, eriti rõhulise silbi kestuse erinevust. Välte on üks eesti keele tunnusjooni, mis eristab seda enamikust teistest keeltest. Eesti keeles eristatakse kolme väldet: 1. Lühike ehk esimene välde (Q1), kus rõhuline silp on lühike, näiteks «lina» (kangas). 2. Pikk ehk teine välde (Q2), kus rõhuline silp on pikem, näiteks «linna» (linna sisseütlev). 3. Ülipikk ehk kolmas välte (Q3), kus rõhuline silp on kõige pikem, näiteks «linna» (linn + omastav). Välte on eesti keeles tähendust eristav: sõnad nagu «lina», «linna» (sisseütlev) ja «linna» (omastav) erinevad ainult välte poolest. Välte õige kasutamine on oluline nii õigekirjas kui häälduses. Välte õppimine on eesti keele õppijatele üks keerulisemaid aspekte, kuid emakeelekõnelejad kasutavad seda automaatselt. Keeleteaduses märgitakse väldet tihti Q-süsteemiga (Quantity), kus Q1 on lühike, Q2 pikk ja Q3 ülipikk välde.
Etümoloogia
Sõna «vältel» tuleneb sõnast «välja», viidates häälikute «venitamisele» ehk pikendamisele.
Kasutusnäited
Eesti keele välte on võõrkeelse kõneja jaoks keeruline omandada.
Sõnad «lina», «linna» ja «linna» erinevad ainult välte poolest.
Kolmas välte on eesti keele iseloomulik tunnus.