tänavakivi
Tänavakivi on kõva kivimaterjalidest valmistatud kattematerjal, mida kasutatakse tänavate, teede, väljakute ja kõnniteede sillutamiseks. Tänavakivid on tavaliselt väikesed nurgelised või ümardatud kiviplokid, mis paigutatakse tihedalt kõrvuti ja moodustavad vastupidava pinnakatte.
Tänavakivi on ehitus- ja teedeehituses kasutatav sillutismaterjal, mis koosneb üksikutest kiviplokidest. Need kivid paigutatakse käsitsi või masinate abil alusele, moodustades tugeva ja ilmastikukindla pinnakatte. Tänavakivid võivad olla looduslikust kivist (graniit, basalt, paekivi) või betoonist valatud. Tänavakivisillutis on olnud kasutusel juba sajandeid ja on endiselt populaarne nii ajaloolis-esteetilisel kui praktilistel põhjustel. Eestis on tänavakiviga sillutatud paljud vanalinna tänavad, eriti Tallinnas ja Tartus, kus need loovad ajaloolist õhkkonda. Tänavakivide suurused ja kujud võivad varieeruda: levinumad on nurgelised kivid (kuubikukujulised või risttahukakujulised) ning ümardatud jõekivid. Tänavakivisillutis nõuab oskuslikku paigaldamist ja korrashoidu, kuid õigesti rajatuna on see väga vastupidav ja võib kesta aastasadu. Kaasajal kasutatakse tänavakive sageli kergliiklusteedel, parkides ja jalakäijate alades, kus nende esteetiline väärtus ja keskkonnasõbralikkus on olulised. Tänavakivid võimaldavad vee läbi imbumist, mis vähendab vihmavee äravoolu probleeme linnades.
Etümoloogia
Liitsõna: tänav + kivi. Otsene kirjeldav nimetus kivi kohta, millega tänavaid sillutati.
Kasutusnäited
Tallinna vanalinna tänavaid katavad sajanditevanused tänavakivid, mis annavad linnale ajaloolise välimuse.
Meie õues otsustasime kasutada tänavakive, sest need sobivad hästi aiakujundusega kokku.
Liiklusohutuse tagamiseks tuleb tänavakivid paigaldada tasaselt, et rattad ja jalakäijad ei komistaks.