graniit

nimisõna neutraalne loodus

Graniit on laialdaselt levinud tardkivim, mis koosneb peamiselt kvartsi, päevakivi ja vilgu kristallidest. Graniiti kasutatakse ehitusmaterjalina, monumentide valmistamisel ja kaunistuseks.

Graniit on sügavkivim ehk plutoniit, mis tekib maakoorealuse magma aeglasel kristalliseerumisel suure rõhu ja kõrge temperatuuri tingimustes. Selle koostises domineerivad kvarts, päevakivi (plagioklasid) ja vilgud, samuti võib esineda teisi mineraale nagu amfibool või türmaliin. Graniidi iseloomulik tekstuur on täkjaline, mis tähendab, et mineraalidest moodustunud kristallid on vabalt silmaga nähtavad.

Graniit on väga kõva ja vastupidav kivim, mis talub hästi kulumist, külma ja niiskust. Nende omaduste tõttu on graniiti läbi aegade kasutatud ehitusmaterjalina hoonete ja sildade ehitamisel, samuti hauamonumentide, mälestusmärkide ja skulptuuride valmistamisel. Graniiti kasutatakse ka siseviimistluses põrandate, trepiaste ja töötasapindade materjalina.

Eestis leidub graniiti peamiselt põhjapoolsetel aladel, kus kristalliline aluspõhi asub pinnale lähemal või paljandub maapinnale. Graniit on üks Eesti aluspõhja peamisi kivimeid ja seda on kasutatud nii ajaloolistes ehitistes kui ka kaasaegses arhitektuuris. Graniidi kaevandamine ja töötlemine on oluline osa Eesti kivitööstusest.

Etümoloogia

Laenatud saksa keelest (Granit), mis omakorda tuleneb itaalia keelest (granito), mis pärineb ladina sõnast granum 'tera, terakene', viidates graniidi teralise ehituse kohta.

Kasutusnäited

Mälestusmärk oli valmistatud punakast graniidist.
Köögitöötasapind pruunist graniidist on vastupidav ja kergesti puhastatav.
Eesti põhjarannikul võib kohata graniidi paljandeid, mis on miljoneid aastaid vanad.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt