traumajärgne stressihäire

Traumajärgne stressihäire ehk PTSD (inglise keelest post-traumatic stress disorder) on psühhiaatriline häire, mis võib areneda inimesel pärast väga šokeeriva, ohtliku või hirmutava sündmuse kogemist või tunnistamist. Traumeeriv sündmus võib olla näiteks sõjategevus, füüsiline või seksuaalne vägivald, raske õnnetus, looduskatastroof, terrorirünnak või lähedase inimese äkiline surm. Kõik traumat kogenud inimesed ei arenda traumajärgset stressihäiret, kuid osadel võib häire tekkida kohe pärast sündmust või isegi kuid või aastaid hiljem. Traumajärgset stressihäiret iseloomustavad neli peamist sümptomite rühma: korduvad sissetungivad mälestused, mis hõlmavad ärevust tekitavaid mälupilte, painavanaid unenägusid või tagasivaateid (flashback), milles inimene tunneb, et traumaatiline sündmus toimub uuesti; vältimine, kus inimene hoidub teadlikult kõigest, mis tuletab talle traumat meelde; negatiivsed muutused mõtlemises ja meeleolus, nagu püsiv hirm, süütunne, huvi kadumine varasemalt meeldivate tegevuste vastu või eraldatus teistest; ning muutused ärevuses ja reaktsioonides, nagu ületärkus, kerge ehmuvus, raskused magama jäämisega või ärrituvus. Traumajärgsele stressihäirele on iseloomulik, et sümptomid kestavad üle kuu aja ja mõjutavad oluliselt igapäevaelu, suhteid ja tööd. Häire ravi hõlmab tavaliselt psühhoteraapiaid nagu trauma keskendunud kognitiivne käitumisteraapia või silmaliigutuste desensibilisatsiooni ja ümbertöötlus (EMDR), mõnikord ka ravimeid nagu teatud antidepressandid. Eestis diagnoosib ja ravib traumajärgset stressihäiret psühhiaater või kliiniline psühholoog, ja abistavad traumanõustamise teenused on kättesaadavad erinevates tervishoiuasutustes.