tsiviilhagi
Tsiviilhagi on kannatanu nõue kriminaalasjas, millega ta nõuab süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kahju hüvitamist. Tsiviilhagi võimaldab kannatanul esitada varalise kahju hüvitamise nõude otse kriminaalkohtumenetluses, ilma et peaks algatama eraldi tsiviilkohtumenetlust.
Tsiviilhagi on kannatanu esitatud nõue kriminaalasjas, millega ta nõuab süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. See on õiguslik võimalus, mis võimaldab kannatanul taotleda varalise või mittevaralise kahju hüvitamist otse kriminaalmenetluse raames, ilma et oleks vaja algatada eraldi tsiviilkohtumenetlust. Tsiviilhagi lahendatakse kriminaalasjas koos süüküsimusega, mis teeb menetluse kiiremaks ja lihtsamaks. Tsiviilhagi saab esitada kahju kohta, mis on tekkinud otseselt kuriteost – näiteks varastatud või kahjustatud vara väärtus, ravikulud, saamata jäänud tulu või moraalne kahju. Kohus otsustab tsiviilhagi rahuldamise pärast seda, kui on tuvastanud isiku süü. Kui süüdistus jäetakse rahuldamata või menetlus lõpetatakse, jääb ka tsiviilhagi rahuldamata, kuid kannatanul on õigus esitada nõue eraldi tsiviilkohtus. Tsiviilhagi eesmärk on tagada kannatanu õiguste tõhus kaitse ja vältida topeltmenetlust, kus samad asjaolud tuleks tõendada nii kriminaal- kui ka tsiviilkohtus. Tsiviilhagi instituut on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus ja seda kasutavad sageli varguste, pettuste, kehalise väärkohtlemise ja muude kuritegude kannatanud isikud.
Kasutusnäited
Varguse ohver esitas tsiviilhagi varastatud telefoni väärtuse hüvitamiseks.
Kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi osaliselt ja mõistis süüdlaselt välja 5000 eurot.
Liiklusõnnetuses vigastada saanud jalakäija esitas tsiviilhagi ravikulude ja valuraha nõudmiseks.