moraalne kahju
Moraalne kahju on mittevaraline kahju, mis tekib inimesele vaimse või füüsilise kannatuse, au teotamise, valu, alanduse või muu mittemateriaalsena avalduva kahju tõttu. Eesti õiguses on moraalne kahju hüvitatav rahalise kompensatsioonina.
Moraalne kahju on õigustermin, mis tähistab mittevaralist ehk mittemateriaalset kahju, mida inimene kannab vaimse või füüsilise kannatuse, au või väärikuse riivamise, valu, alanduse, hirmu või muu taolise negatiivse psühholoogilise või emotsionaalse mõju tõttu. Erinevalt varalisest kahjust, mis on otseselt rahas hinnatav (näiteks vara kaotus või hävinemine), ei avaldu moraalne kahju materiaalsete kaotustena, vaid on subjektiivne kannatus. Moraalse kahju hüvitamist reguleerib Eesti õiguses võlaõigusseadus. Isikul on õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist juhtudel, kui tema õigusi on rikutud ja seadus seda võimaldab. Tüüpilised juhtumid hõlmavad tervisekahjustusi, au teotamist, eraelu rikkumist, lähedase surma põhjustamist või muud õigusvastast käitumist, mis põhjustab kannatust. Moraalne kahju hüvitatakse üldjuhul rahalise kompensatsioonina, mille suuruse määrab kohus, arvestades kannatuse raskust ja asjaolusid. Hüvitise eesmärk on leevendada kannatanule tekitatud vaimset või füüsilist valu ja tunnustada õigusrikkumise toimumist. Moraalne kahju hüvitamine on oluline õiguskaitsevahend, mis annab kannatanule võimaluse saada heastust ka mittemateriaalsete kahjude eest.
Kasutusnäited
Kohus mõistis liiklusõnnetuses vigastada saanud inimesele moraalse kahju hüvitiseks 5000 eurot.
Ajakirjanduses avaldatud valeinfo tõttu esitas ettevõtja hagi moraalse kahju hüvitamiseks.
Moraalne kahju võib tekkida näiteks lähedase surma korral, kui surm on põhjustatud kellegi teise süül.