karotenoid
Karotenoid on taimedes, vetikates ja mõnedes bakterites leiduv looduslik orgaaniline pigment, mis annab punast, oranži või kollast värvi ning toimib antioksüdandina. Inimene saab karotenoide toiduga, sealhulgas porganditest, tomatitelt ja roheliste lehtedega köögiviljadelt.
Karotenoidid on looduslikud orgaanilised pigmendid, mis esinevad taimedes, vetikates, seentel ja teatud bakteritel. Need ained annavad porganditele oranži, tomatitele punase ja sügislehtedele kollase värvi. Karotenoidid jagunevad kahte põhirühma: karoteenikud (nt beeta-karoteen) ja ksantofüllid (nt luteiin ja zeaksantiin). Fotosünteesis osalevad karotenoidid valguse neeldumises ja kaitsevad taimerakke liigse valguse eest. Inimorganismis toimivad nad võimsate antioksüdantidena, kaitstes rakke vabade radikaalide eest. Mõned karotenoidid, eriti beeta-karoteen, on A-vitamiini eelkäijad ehk provitamiinid – organism suudab neid vajaduse korral A-vitamiiniks muuta. Tuntumad karotenoidid on beeta-karoteen (porgandid, kõrvitsad), lükopeen (tomatid, vereviinamari), luteiin ja zeaksantiin (rohelised lehed, mais), astaksantiin (lõhe, krevetikarv). Karotenoidide tarbimine on seotud silmatervisega, eriti võrkkesta kaitsega, ning võib vähendada teatud krooniliste haiguste riski. Inimene ei suuda neid ise toota ning peab saama need toiduga.
Etümoloogia
Kreeka keelest karōton (porgand) ja -oid (sarnane), viitab esimesena porgandist eraldatud beeta-karoteenile
Kasutusnäited
Porgandite oranž värv tuleb karotenoididest, eriti beeta-karoteenist.
Rohelised lehtköögiviljad sisaldavad rohkelt karotenoide, kuigi nende värv on maskeeritud klorofülliga.
Silmatervise toetamiseks soovitatakse tarbida luteiini ja teisi karotenoide.