tunnistaja ütlus
Tunnistaja ütlus on kriminaal- või tsiviilmenetluses tunnistaja poolt kohtule, politseile või uurimisasutusele antud teave sündmuste kohta, mida ta on näinud, kuulnud või muul viisil tajunud.
Tunnistaja ütlus on tõendina kasutatav teave, mille annab isik (tunnistaja), kes on oma meelte abil tajunud juhtumi või süüteo asjaolusid. Ütlus võidakse võtta kohtueelses menetluses (politsei või prokuratuuri juures küsitluse käigus) või kohtuistungil tunnistaja ülekuulamisel. Tunnistaja kohustus on rääkida tõtt ja mitte varjata ega moonutada fakte. Valeütluse andmine on karistatav. Erandiks on lähisugulaste ring, kes ei pea tunnistama, kui see võiks kahjustada nende lähedasi. Tunnistaja ütlus fikseeritakse protokolli, mille tunnistaja allkirjastab. Kohus hindab ütluse usaldusväärsust koos teiste tõenditega. Tunnistaja ütlus on oluline tõend nii kriminaal- kui tsiviilasjas, eriti siis, kui puuduvad muud materiaalsed tõendid või videosalvestised. Ütluse täpsus ja usaldusväärsus sõltub paljuski sellest, kui selgelt tunnistaja sündmusi meeles peab, kui objektiivne ta suudab olla ja kas teda on mõjutatud.
Kasutusnäited
Kohus tugines oma otsuses peamiselt kolme tunnistaja tunnistaja ütlusele.
Politsei võttis sündmuskohal tunnistaja ütluse protokolli.
Kaitse vaidlustas tunnistaja ütluse usaldusväärsuse, kuna tunnistaja oli sündmust näinud pimedas ja kaugelt.