valgustuma
Valgustuma on tegusõna, mis tähendab valgeks või eredamaks muutumist, valguse saamist või leidmist. Ülekantud tähenduses võib tähendada ka arusaamise tekkimist või selgusele jõudmist.
1. Füüsiline tähendus: valgustuma tähendab valguse saamist, valgeks või eredamaks muutumist. Näiteks taevas valgustub koidikul, tuba valgustub, kui süüdata lamp, või nägu valgustub päikesekiirtes. See on vastupidine pimenema või tuhmuma. 2. Ülekantud tähendus: valgustuma võib tähistada ka vaimset või mõistuslikku selgusele jõudmist, äratundmise hetke või arusaamise tekkimist. Näiteks «Tema nägu valgustus, kui ta lõpuks lahenduse leidis» või «Mul hakkas valgustuma, mida ta öelda tahtis». Selles tähenduses on sõna lähedane väljendile «silmad avanevad» või «arusaamine hakkab kohale jõudma». 3. Vaimses või religioosses kontekstis võib valgustuma viidata ka vaimsele ärkamisele või tarkuse saavutamisele, ehkki see kasutus on eesti keeles harvem. Sõna on tuletatud sõnast «valgus» ja see väljendab dünaamilist protssi, kus miski muutub valgeks või selgemaks.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «valgus», mis pärineb muistsest soome-ugri tüvest. Tegusõna on moodustatud tagasihoidliku ehk refleksiivse -u liite abil (valgusta-ma → valgust-u-ma).
Kasutusnäited
Hommikul hakkas taevas aeglaselt valgustuma ja linnud alustasid laulmist.
Tuba valgustus, kui ta kardinad lahti tõmbas.
Tema nägu valgustus rõõmust, kui ta head uudist kuulis.
Mul hakkas valgustuma, kuidas see süsteem tegelikult töötab.