särama
Särama on tegusõna, mis tähendab tugevat, eredat valgust kiirgama või helkima. Kasutatakse nii otseses tähenduses valguse kohta kui ka ülekantud tähenduses silmapaistva esituse või välimuse kohta.
1. Otseses tähenduses tähendab särama tugevat, eredat valgust kiirgama, helkima või sähvima. Näiteks tähed säravad öises taevas, teemandid säravad päikesevalguses või silmad säravad rõõmust. Erinevalt sähvatamisest, mis on lühiajaline, võib säramine olla ka püsiv seisund. 2. Ülekantud tähenduses kasutatakse seda silmapaistva, erakordse soorituse või välimuse kohta. Näiteks sportlane särab võistlusel, näitleja särab laval või keegi särab oma intelligentsiga vestluses. 3. Väljend «särama nagu uus viisnurk» või «särama puhtusest» viitab erilisele puhtusele ja läikele. Sõna kantakse ka emotsioonide väljendamisele, eriti rõõmu ja õnne kontekstis: silmad säravad õnnest, nägu särab rahulolust.
Etümoloogia
Soome-ugri päritoluga sõna, suguluses soome keele sõnaga «säteillä» (särama, kiirgama)
Kasutusnäited
Tähed särasid selges öötaevas nii eredalt, et ei olnud pimedust peaaegu üldse.
Pulmapruut säras õnnest, kui ta altari juurde kõndis.
Noored sportlased särasid olümpial ja tõid Eestile mitu medalit.
Pärast põhjalikku koristust säras köök puhtusest.