mõrvamine
Mõrvamine on tahtlik, eelnevalt kavandatud ja õigusvastane teise inimese tapmise toime panek. Eesti kriminaalseadustiku järgi on mõrv üks raskemaid kuritegusid, mida karistatakse kuni eluaegse vangistusega.
Mõrvamine on tahtlik teise inimese elu võtmine, mis eristub tapmisest eelkavatsuse ja planeerimise poolest. Õiguslikult tähendab mõrv eelnevalt läbimõeldud ja kavatsetud tapmist, kus süüdlane on oma tegu ette planeerinud ning tegutseb kavatsusega teine inimene tappa. Eesti kriminaalseadustiku § 114 kohaselt on mõrv raskeim isikuvastane kuritegu ja selle eest võib karistuseks olla kuni eluaegne vangistus. Mõrvast eristatakse tapmist (§ 113), mis võib olla äkine ja impulsiivsete asjaolude poolt tingitud, ilma eelneva planeerimiseta. Samuti tuleb eristada mõrva tahtmatust süüst toime pandud surmast, nagu näiteks liiklussurm või surmaga lõppenud õnnetus hooletuse tõttu. Mõrva kvalifitseerivad asjaolud võivad olla näiteks eriti julm tapmine, mitme inimese tapmine või tapmise toime panemine palgamõrvana. Ühiskonnas käsitletakse mõrva kõige hukkamõistetavama kuriteona ja see on peaaegu kõigis maailma õigussüsteemides rangelt karistatav. Ajaloolis-kultuurilises kontekstis on mõrvamine olnud oluline teema kirjanduses, kunstis ja filminduses, peegeldades inimeste moraalset hukkamõistmist tahtliku elu võtmise suhtes.
Kasutusnäited
Kohus mõistis mehe süüdi mõrvamises ja määras talle eluaegse vangistuse.
Politsei alustas mõrvamise asjas kriminaalmenetlust ja kogub tõendeid.
Kaitsja väitis, et tegemist ei olnud mõrvamisega, vaid äkilise afekti tulemusena toimepandud tapmisega.