tapmine
Tapmine on teo toimepanek, mille tulemusena põhjustatakse teise inimese surm. Eesti õiguses on tapmine kuritegu, mida reguleerivad karistusseadustiku vastavad sätted.
Tapmine on teo toimepanek, millega võetakse tahtlikult või ettevaatamatusest teiselt inimeselt elu. Eesti õiguses jaguneb tapmine mitut liiki kuritegudeks sõltuvalt tahtluse, asjaolude ja tagajärgede raskusastmest. Tahtlik tapmine on kõige raskem kuritegu, kus isik teadlikult võtab teiselt inimeselt elu. Mõrv on tahtliku tapmise eriliik, mis toime pandud raskendavatel asjaoludel, näiteks erilise julmuse, omakasu või eelnevalt läbimõeldult. Lisaks eristatakse ka tapmist leevendavatel asjaoludel (näiteks afekti seisundis) ning ettevaatamatust tapmist, kus surm põhjustatakse hooletusest või kergemeelsusest. Karistused tapmise eest on Eestis väga ranged, ulatudes pikaajalise vangistuseni. Mõrva eest võib karistuseks olla kuni eluaegne vangistus. Tapmist eristatakse selgelt surmale kaasaaitamisest või enesetapule kihutamisest, mis on samuti karistatavad, kuid kergemad süüteod. Tapmise mõiste hõlmab nii füüsilist tegevust (löömised, tulistamine, mürgitamine) kui ka tegevusetust juhtudel, kui isikul on kohustus tegutseda (näiteks hooldaja või lapsevanem).
Etümoloogia
Eesti keeles tegusõnast «tappma», mis pärineb läänemeresoome algkeelest. Sugulassõnad: soome «tappaa», karjala «tappua».
Kasutusnäited
Kohus mõistis süüdistatava tahtliku tapmise eest 12 aastaks vangi.
Karistusseadustik eristab tapmist ja mõrva raskuse järgi.
Ettevaatamatu tapmise eest võib karistuseks olla kuni viis aastat vangistust.