mesilaspere
Mesilaspere on mesilaste kogum, mis koosneb emaslasest ehk mesilasemast, sadade isaslastest ehk lesklastest ning kümnete tuhandete töömesilatest, kes elavad koos tarus või looduslikus pesas ning moodustavad organiseeritud ühiskonna.
Mesilaspere on mesilaste kogum, mis elab koos ühes tarus või looduslikus pesas ning moodustab keerukalt organiseeritud sotsiaalsüsteemi. Pere koosneb kolmest kastist: üks emaslane ehk mesilasema (perekonnaema, kes muneb mune), 200-400 isaslast ehk lesklast (kes viljastab noori emaslasi) ning 20 000-80 000 töömesila (viljakuseta emaseid, kes teevad kogu töö). Töömesilatest koosnevat peret juhib emaslase feromoonide ja kollektiivse käitumise koosmõju. Mesilaspere on omaette organism, mida mesinikud nimetavad superoorganismiks. Pere talvitub koosseisus vähendatuna, kuid kevadisel nektarikogumisperioodil võib tugevam pere ulatuda 60 000-80 000 pereliikmeni. Mesilaspere on majanduslikus mõttes ka mesiniku põhiline tootmisüksus. Tugev, terve pere kogub hooaja jooksul mett, valmistab kärgu ja propolist ning tolmeldab kultuurtaimi. Üks pere võib koguda head aasta jooksul kuni 50-80 kg ülejääki mett, mida mesinduses saab saagi näol kasutada. Eestis on levinuim kodumesilane (Apis mellifera), kelle peresid peetakse nii hobimesinike kui ka kutseliste mesinikena. Mesilaspere kaitse ja hoidmine on oluline ka ökoloogiliselt, sest mesilaslased on ühed peamised tolmeldajad looduses.
Kasutusnäited
Meie aias on kolm mesilasperet, kes talvituvad hästi ja saime neilt suvel 40 kilo mett.
Tugevam mesilaspere võib kevadel ulatuda kuni 60 000 pereliikmeni.
Mesinduskursustel õpime, kuidas hoida mesilasperet tervena ja produktiivsena.