võimendus
Võimendus on signaalidundlikkuse suurendamine, kus väike sisendmuutus tekitab suure väljundmuutuse. Kasutatakse elektroonikas, helitehnikas ja füüsikas.
Võimendus on protsess või nähtus, mille käigus suurendatakse signaali, energia või mõju tugevust. Peamiselt kasutatakse terminit elektroonikas ja helitehnikas, kus võimendus tähendab seadme (võimendi) võimet muuta nõrk sisendsignaal tugevamaks väljundsignaaliks. Võimendust mõõdetakse tavaliselt detsibelledes (dB) või võimendustegurina, mis näitab, mitu korda väljundsignaal on suurem sisendist. Näiteks võimendab mikrofoni signaal nõrka heli tugevamaks, et seda saaks kõlarist kuulda, või kitarrivõimendi suurendab elektrikitarri signaali helitugevust. Füüsikas kasutatakse mõistet ka laiemalt, näiteks valguse võimendus laserites või tagasiside võimendus süsteemides. Võimendust rakendatakse ka raadio- ja telekommunikatsioonis, meditsiiniseadmetes ning mõõteaparatuuris. Tehniliselt toimub võimendus tavaliselt lisaenergia kasutamise kaudu, kus nõrk sisendsignaal juhib tugevamat energiaallikat.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «võimendama», mis omakorda tuleb sõnast «võim» (jõud, suutlikkus).
Kasutusnäited
Kitarrivõimendi võimendus oli liiga suur ja heli moonutus.
Mikroskoobis kasutatakse optilist võimendust, et näha väikseid objekte.
Raadiovastuvõtja sisendvõimendi võimendus on 20 dB.